Dungeons & Dragons (edaspidi D&D) fantastiliste rasside artikliseeria eelmises kirjutises tutvusime pisikeste ent nupukate gnoomidega. Sel korral võtame luubi alla palju suuremat kasvu tegelased – draakonlased. Kui tahta mängida draakonit, siis draakonlane ehk dragonborn on parim alternatiiv.
Nad on uhked, aupaklikud, enamasti viisakad ja rahulikud olendid, kes näevad välja nagu kahel jalal kõndivad tiivutud ja sabatud inimsuuruses draakonid. D&D dragonborne ei tasu segamini ajada Elder Scrollsi saagast tuntud dragonborniga. Mängus Skyrim on tegu mängija karakteri sünnijärgselt päritud olemusega, millel pole rassiga vähimatki pistmist. Samas on Elder Scrollsi mängudes võimalik mängida Argonian rassi, mis omab D&D draakonlasega mitmeid väliseid sarnasusi.
Omadused
Draakonlase sünni ja kasvamise juures on teiste rassidega võrreldes mõned suured erinevused. Esiteks, draakonlased ei sünni, vaid kooruvad munast nagu nende draakonitest esivanemad. Varajaste eluaastate jooksul sirguvad noored dragonbornid muljetavaldava kiirusega. Juba kolmeaastaselt võrdub nende kasv 10-aastase inimlapse omaga ning 12-aastaseks saades saavutatakse füüsiliselt täiskasvanu staatus.
Ühiskonnas peetakse draakonlast täiskasvanuks, kui nad saavad 15-aastaseks. Vaatamata oma kiirele kasvule elavad draakonlased keskmiselt sama kaua kui inimesed. Kasvult on draakonlased veidi pikemad kui inimesed ning märksa jässakamad. Nende keskmine pikkus jääb 190-200cm ning kaal 100-150kg vahele.
Nii nagu nende draakonitest esivanemaid, võib ka draakonlasi eksikombel kõigusoojasteks reptiilideks pidada. Tegelikult on siiski tegu draconic tüüpi rassiga, kelles voolab kuum veri. Nende kehatemperatuur on kõrgem kui teistel levinud rassidel ning seetõttu võib draakonlast puudutades arvata, et neil on kõrge palavik.
Lisaks sellele on nad draakonitelt pärinud soomuselise naha, muskulaarse keha, küünistega jäsemed, tömbi koonu ning soomuselised moodustised pealael. Viimased asendavad juukseid või sarvi, kuna draakonlase kehal ei kasva ühtegi karva.
Peale selle on draakonlased pärinud draakonitelt vaid sellele rassile omase võime süljata mõnd elementi. Millist elementi – see on otseses seoses tema soomuste värvusega. Värvus tuleneb aga draakonlase päritolust. Näiteks punaste, kuldsete või messingukarva soomustega draakonlane suudab süljata tuld.
Seevastu valgete või hõbedaste soomustega draakonlane sülgab külma. Peale nende esineb veel mustade ja vasekarva soomustega draakonlasi, kes suudavad sülitada hapet, siniste või pronksist soomustega isendid, kelle repertuaari kuulub välgu õhkamine ning rohelised draakonlased, kes hingavad välja mürgipilvi.
Hiljuti nägi päevavalgust Fizban’s Treasury of Dragons raamat, mis tõi muuhulgas D&D maailma uusi draakonite tüüpe ning sellest tulenevalt ka neist pärinevaid draakonlaste alamtüüpe. Seega võib nüüd D&D maailmast leida draakonlasi, kelle soomused meenutavad erivärvilisi vääriskive nagu ametüst, kristall, smaragd, safiir ja topaas.
Vastavalt tüübile sülgab draakonlane ka haruldasemat tüüpi elementi. Sellesse nimekirja kuuluvad force, radiant, psychic, thunder ja necrotic tüüpi hingused. Olenemata värvist ja tüübist suudavad draakonlased süljata oma elementi 30 jala suuruse koonusena, mis algab nende suust.
Kuid sellega draakonlase füüsiline eripära ei piirdu. Keskmisest humanoidist on draakonlased tugevamad ning karismaatilisemad. Pisemad vigastused nagu marrastused ning pinnapealsed haavad paranevad neil märksa kiiremini kui inimestel. Lisaks omab draakonlane resistentsust neile omase elemendi vastu.
Näiteks kui punaste soomustega draakonlane sülgab tuld, siis on ta loomu poolest ka tule suhtes vastupidavam ning saab põletustest poole vähem viga. Ning viimaks loetleme ühe olulise tunnuse, mille vastu paljud mängijad esialgu eksivad kui loovad endale draakonlasest tegelast. Nimelt ei ole neil saba. Tegelane, kes näeb välja identne, kuid omab saba on hoopiski pool-draakoni rassi esindaja ehk half dragon, kelle üks vanematest ongi draakon. See aga ei ole hetkel veel D&D maailmas ametlikult mängitav rass.
Päritolu
Draakonlaste päritolu on suuresti ebakindel. Ajaloolaste ringkondades on välja kujunenud uskumine, et draakonlased on algselt pärit teisest maailmast ning levisid siia nende maailmade põrkumisel. Teised jällegi usuvad, et rass on loodud legendaarsete draakonjumalate poolt. Kuna andmed ning seetõttu konsensus puudub, ei suuda keegi täpselt arvata, kui iidne draakonlaste rass on.
Segasele päritolule vaatamata või just tänu sellele on draakonlaste ajalugu täis kannatusi ning raskusi. Aastatuhandeid nähti dragonborne kui draakonite orje. Ja seda nad olidki. Toimusid küll väiksemad ülestõusud oma isandate vastu, kuid valdav enamik neist kukkusid juba eos läbi. Seetõttu on draakonlaste seas tänase päevani säilinud teatav viha draakonite vastu.
Lähiajalugu on aga draakonlaste vastu olnud leebem. Tekkis Tymantheri draakonlaste riik, mis tekitas draakonlastele nende enda kodumaa, mis oli draakonite ikkest vaba. Aegamööda tunnustasid riiki ka teiste rasside kuningriigid ning nõnda leidsid draakonlased maailmas teiste seas oma koha.
Arenema hakkas draakonlaste ühiskond, kultuur, religioon ning poliitika. Kuna nad on tõsiseltvõetava ning võrdse rassina suhteliselt noored, siis on nad teiste rasside suhtes vägagi tolerantsed, tervitades enda seas ka muidu laiemalt põlatud rasse nagu näiteks põrgulisi ehk tieflinguid.
Kuna draakonlased olid väga pikalt draakonisandate orjad, ei olnud nad maagia kasutajad. Kuid oma esivanemate vere tõttu oli maagiaks soodumus olemas. Neile sobiks sõlmida kokkuleppeid mõne vägevama jõuga, et saada seeläbi warlocki võimed, kuid vähesed on selle tee ette võtnud, kuna tundmatutesse jõududesse suhtutakse pigem ettevaatlikult. Orjapõlvest vabanedes valisid maagialembelised draakonlased pikem võluri või sortsi tee.
Kui uskuda, et draakonlased on pärit teisest maailmast, siis see selgitaks nende usundeid. Või pigem nende puudumist. Usutakse, et oma maailmas, kust draakonlased pärit on, valitsesid jumalate asemel draakonisandad, kes kihutasid jumalikud olendid ehk primordialid minema. Seetõttu pole draakonlastel olnud neid kellesse uskuda. Uues maailmas, kus jumaluste olemasolu on fakt, ei ole draakonlased siiski valdavalt religioosne rahvas. Enamik draakonlastest ei oma tugevaid tundeid jumaluste ja religiooni suhtes.
Draakonlastest, kes on leidnud enda jaoks religiooni, saavad suursugused paladinid. Nad rändavad maailmas, hoides oma jumala lippu kõrgel ning järgides kindlat koodeksit. Seetõttu said nad oma usust tulenevalt ka jumalikud võimed, millega pimedasse maailma valgust tuua ning kurjade jõudude vastu võidelda.
Iseloom
Oma olemuselt on keskmine draakonlane sügava autundega tegelane. Tema arvates väärivad kõik elusolendid, ka kõige vihatumad vaenlased, austust ja viisakust. Au on suurem idee kui lihtsalt sõna ning mõne jaoks on see olulisem kui elu. Draakonlaste seas peetakse arglikkust vastumeelseks jooneks, mille pihta vaadatakse viltu.
Draakonlaste päritolu ja ajalugu on neid õpetanud eneseteadlikuks ning emotsionaalseteks olendideks. Sellest tulenevalt on neile väga oluline oma kaaslaste heakskiit. Nad peavad väga oluliseks nii enda kui oma oskuste arendamist. Neile usaldatud ülesandes ebaõnnestumine käib neile uhkuse pihta ning päädib tihtilugu sellega, et draakonlane näeb ebatervislikult palju vaeva, et oma viga parandada.
Seega ei leia naljalt draakonlast, kes möödaminnes või pealiskaudselt mõne hobiga tegeleb. Kui draakonlane midagi ette võtab, siis annab ta endast 100% ning teeb kõik endast oleneva, et selles meisterlikkus saavutada. Seetõttu hakkavadki paljud draakonlased seiklema just selleks, et ennast tõestada ning seeläbi oma kaaslaste austus välja teenida.
Teised rassid nägid draakonlaste kõrgetes standardites ja pühendumises uhkust või isegi ülbust. Tõepoolest, draakonlased on üldiselt oma suure tööga saadud saavutuste üle uhked. Kuid vastupidiselt eelnevalt mainitud üldisele arvamusele ei ole draakonlastel mingitki probleemi tunnustada ja austada teisi nende saavutuste eest ning seda nii liitlaste kui vaenlaste puhul.
Vastupidiselt päkkaritele ei pea draakonlased pikka vimma. Nad elavad oma emotsioone läbi siis, kui need tekivad, ega talleta neid pikemaks ajaks. Draakonlasega koos rännates, töötades või elades võib kindel olla, et nende emotsioonid on ehedad ning vahetud. Seega on lihtne mõista, mis tujus draakonlane parajasti on. Nad on elujaatavad, entusiastlikud ning naudivad edulugusid, eriti kui need on nende enda omad.
Läbikukkumiste järel on pettumuse tunne üürike, sest nad muudavad selle tugevaks edasiviivaks jõuks, mis neid peatselt õnnestumiseni juhib. Usaldus on draakonlase moraalse koodeksi üks alustaladest. Nad on läbinisti ausad ning ootavad, vahel küll sinisilmselt, teistelt samasugust usaldust ning ausust vastu.
Tunnused
Ability Score Increase: Strength +2, Charisma +1
Eluiga: Täiskasvanuks saab 15-aastaselt, elab keskmiselt 80-aastaseks.
Moraalne kompass: Draakonlaste seas võib leida kõike
Suurus: Medium
Kiirus: 30 jalga (feet)
Keeled: Oskad lugeda, rääkida ja kirjutada Commonit ning Draconicut.
Lisaomadused:
Draakonlik päritolu Sinus voolab draakonist esivanema veri. Vali oma päritolu tüüp ning sellele vastav element ning resistantsus.
Sülgamine Actionit kasutades hingad välja hävitavat energiat. Selle suuruse, kuju ning damage määrab ära valitud draakonliku päritolu tüüp.
Vastupidavused Draakonlikust päritolust tuleneva energiatüübi vastu resistantsus (resistance).
Igal juhul sobib draakonlane mängijale, kes soovib mängida füüsiliselt tugevat ning karismaatilist tegelast. Talle sobivad ideaalselt strength ja charisma põhised klassid nagu paladin või warlock. Kuid kindlasti sobivad heaks valikuks ka fighter, barbarian, sorcerer või cleric. Loomulikult võib draakonlasena mängida ka teisi klasse, eriti kui mängujuht lubab teha Tasha’s Cauldron of Everything raamatust tulenevaid origin muudatusi. Oluline on, et karakterit oleks mängijal huvitav mängida koos kõigi tema tugevuste ja nõrkustega.