Karakterileht on isiklikum pilguheit erinevate Eesti rollimängijate skeene tegelastele. Tutvume erinevate isikutega, kes panustavad, harrastavad või edendavad meie rollimängu maastikku ning saame parema ettekujutuse, kes ja miks nad on.
Jürgen, ehk SergeantRat, on aktiivne sisulooja ning sõnavõtja Eesti Dungeons & Dragonsi kommuunis. Uued D&D huvilised on vahest leidnud suurt abi tema loodud “Koopad ja Koletised“ Youtube’i videoseeriast.
Räägime lähemalt, küsime, uurime ja saame teada
Räägi, kuidas D&D sinu ellu puges?
Umbes keskkooli keskel (2016) tuli üks meie semudest seda mängu vahetunni ajal tutvustama. Keegi meist polnud sellest varem kuulnud ning see, kuidas ta seda seletas, oli väga veider – “Mina tekitan mingi olukorra ja sina ütled, mis sa teed.
Midagi sellist, nagu näiteks mina tulistan sind, aga sina ütled, et sul on kaitsevest.”. Ta jättis igasuguse AC ja võimete numbrid mainimata, tõenäoliselt sellepärast, et meid mitte ära ehmatada. Meie esimene mäng läks tegelaste tegemise peale ning õhtu lõpuks saime natuke mängida ka. Mulle kohutavalt meeldis rollimängimise pool ning minu valikute tagajärjed.
Kas sinna jäigi esimene kokkupuude või arenes sealt midagi edasi?
Peale meie esmast mängu soovisin kohe oneshotti teha. Ikka ei teadnud keegi reeglitest mitte midagi, aga tähtsam oli koos lugu jutustada. Peale mängu tahtis meie DM, et mina rolli üle võtaksin ja nii see Forever DM roll mulle peale sattuski. Samas ma ei virise, sest mulle väga-väga meeldib DMida. Ma varem muutusin isegi natukene kadedaks, kui keegi rääkis, et tahab ise pikema kampaaniaga alustada. Tundsin, et mulle jääb nii vähe kontrolli mängijana.
Endiselt eelistan DMimist, aga tahaks ikka tunda seda enda tegelasse kiindumist. Õnneks mu mängijad teevad vahetevahel oneshotte, kus saan ampsuke mängija kogemust, mille üle olen alati tänulik ning ma tunnen, et need kogemused tuletavad mulle alati meelde, mis on mängijana tähtis ja see aitab omakorda DMimisel.
Kas nüüd, olles aastaid mänginud, helgib mõni su mängitud tegelane mälestustes rohkem kui keegi teine?
Mängijana saan enda tegelased ühe käe peal kokku lugeda, aga Oskar Kuld (Dwarf) on meie algse grupi seas kõige meeldejäävaim. Kogu tema personaalsus käis kulla ümber, ta oli piraat, isekas, kade, otsekohene, rõve ja kohati nunnu, kui selleks oli põhjust.
Meie kampaania jäi lõpetamata ning poole peal võtsin mina mängujuhina üle, aga jätkasin samas maailmas (uute tegelastega küll). Uus kampaania toimus Okullas, mille oli rajanud Oskar Kuld ise. See tekitas mängijatele väga suurt vaimustust ning nad jätkasid selle linna diplomaatidena.
Mängujuhina oleks see üks NPC nimega Alanod (Half-Elf), kelle traagiline lugu algab, kui ta oli lõpetanud maagiakooli ning enda suurepäraste tulemuste tõttu palus direktor tal seiklejatega kaasa minna, et ta aitaks vanu varemeid/tahvleid tõlkida. Seikluste käigus mõistis ta, et tänu seiklejatele ja temale on toonud ta maa peale kuradid.
Pinged tõusid ja ta ei soovinud enam koostööd teha, aga ta mõistis, et teda on vaja, et olukord parandada. Üks hetk sattus ta vangistusse koos direktoriga. Vangistajateks oli Achana sõdurid, kes vajasid samuti nende abi, et päästa enda riik. Alanod õppis vangis olles Achana riigi kohta ning kuidas neid tahetakse elimineerida. Ta otsustas nendega koostööd teha, samal ajal kuis direktor keeldus.
Seiklejad tulid ja päästsid nad ära. Tappes samal ajal kõik, kellest Alanod oli hoolima hakanud. Selle käigus mõistis ta, et selle otsusega on seiklejad ühe riigi praktiliselt hävitanud. Kampaania lõpus istus ta seiklejate poolt lukustatud toas, sest nad kartsid, et ta on oht…Alanod oli igatepidi murtud, ta ei suutnud neile enam otsa vaadata ning ta vihkas neid läbinisti. Ta jäeti ellu ning vabastati…kas ta naaseb kättemaksuga, seda ei tea keegi.
Mida oled oma mänguajaloo jooksul õppinud mõnest suuremast veast või probleemist?
See oli DMina ja see jutt on väga pikk ning nõuaks detaile, aga lihtsuse mõttes võtan ta väga lühidalt kokku: väliste probleemide mängu toomine.
Kellegi halb ja nõme tuju, mis ei ole tingitud mängust, rikub kõigi jaoks elamuse ära. Seda ma sain kannatada paar kuud, kuniks mängija lahkus. Selle käigus kadus mul kogu D&D võlu vahepeal ära, kahtlesin enda võimetes ja otsustes. See viis mind raevu ja pisarateni. Proovisin aktiivselt lahendada seda situatsiooni, tegin seda kahjuks ainult üksi, olgugi, et ma polnud ainuke kannataja.
Iga kord rääkis probleemne mängija, et täna lihtsalt oli kehv päev/kehv nädal/kehv kuu. Isegi kui võeti paus, siis probleemid jätkusid mõne seshi pärast. Minus oli pikalt lootust, et asi läheb paremaks, sest antud mängija oli pikemalt meie kampaanias olnud. Ta oli varem väga hea osaline olnud, aga tal toimus elus mingi muutus, mille tagajärgi saime meie tunda.
Sellest õppisin, et mängu probleemidega ei pea ma üksi tegelema. DMi ülesanne on märgata probleeme ja nendega taustal tegeleda, aga igas olukorras see ei kehti. Eriti kui hakkad ise selle tõttu murduma.
Aftercare, tagasiside ja arutamine on väga vajalik. Seda teadsin ennegi, aga ei mõistnud.
D&D laud on koht, kuhu sa tuled muresid unustama…kui mured hakkavad mängu mõjutama, siis kaob terve D&D mõju minu jaoks. D&D võib kurva tuju vastu aidata, aga see on inimese enda teha, kas ta suudab ilma väliste emotsioonideta mängida või vajab ta aega iseendale.
Mis on tänapäeval kõige suurem takistus, mis uusi huvilisi D&D’s või muudest TTRPG mängudest eemale hoiavad?
Vähe mängujuhte. Huvilisi on palju, aga pole kedagi, kes õpetaks või näitaks tee ette. Ma arvan, et kui huvilised saavad enda kogemuse kätte, siis sealt liiguvad jutud edasi.
Sõbrad tutvustavad sõpradele, nemad enda sõpradele ja nii on ta läinud, kui olen küsinud inimestelt, kust nad selle kohta teada said (Ofc muud meediad ka).
On see mängujuhi roll sinu meeli nii suur samm, mida võtta?
Tegelikult ei ole tegemist nii hirmsa mängupositsiooniga, hirmu tekitab mõte, et võib-olla ma pole nii hea kui teised, võib-olla mängijatel pole lõbus, võib-olla tuleb situatsioon, kus ma ei tea mida teha.
Küsisin enda mängijatelt sama küsimuse, kes on oneshottidega kätt harjutanud:
“Algselt kartsin kindlasti seda suurt hulka tööd, mis võib ette valmistumisega kaasneda. Kuid peale oneshotti ennast oli päris lihtne aru saada, mis sisu tegelikult mängijaid kuhugi tõmbab ja mõningad teemad on just rohkem huvitavamad, kui need ei ole ette valmistatud.”
See väärarusaam on tulnud inimestelt, kes on seda rolli ainult kõrvalt jälginud. Mängujuhid tekitavad päris hea illusiooni sellest, kui targad, ettevalmistunud ja mahukad nende maailmad on. Tihti selle taga on palju improvisatsiooni, väljakutseid ja üllatusi.
Me suudame lihtsalt sirget nägu hoida :^)
Mõni julgustav sõna, mis ehk mõnd kahevahel kaaluvat DMi võiks aidata?
Endasse mitte uskumine on täiesti normaalne, aga selle vastu aitab ainult harjutamine. Alusta oneshottidest, ära valmista kõike peensusteni välja, jäta ruumi improks. Nii on minu arvates lõbusam mängida ning sul endal on vähem peavalu ettevalmistamisel.
Koos loo jutustamine on tähtis, reeglid tulevad hiljem, kui üldse vajate neid. Tuleb aru saada, et mängu käik ei lange ainult DMi õlgadele, vaid ka mängijatele. Õppige koos ja aidake üksteist.
Koopad ja Koletised
Youtube: Koopad ja Koletised
Mis su loodud Youtube’i kanali eesmärk on? Mida sealt tulevikus oodata võib?
Kanali eesmärk oli seletada Eesti keeles D&D reeglid lahti.
Algreeglid on nüüdseks ära seletatud, nende teadmistega saab igaüks juba mängu alustada, mis tähendab, et kanal on enda algse eesmärgi täitnud ning hetkeseisuga kavatsen postitada sinna ükskõik mida, aga see peab D&D-ga seotud olema.
Kust tekkis mõte alustada Eesti D&D Youtube’i kanaliga?
Eestikeelseid kanaleid eksisteeris ennegi, aga need ei olnud 100% pühendunud dnd-le. Lisaks paljud seletus videod kippusid neil üle 20 minuti olema ning neil puudus meeltlahutav osa tihti. Tahtsin teha kanali, mis keskenduks ainult dnd-le, oleks meeltlahutav ja informeeriv samal ajal.
Mõne video puhul mõistsin, et pikema/mehaanilise teema puhul on keeruline videot naljakaks teha ilma, et kaoks infoväärtus ja et ta liiga jaburaks ei läheks. Sel juhul tegin ohverduse ja leppisin vähe igavama videoga, aga vähemalt oli see lühem ja konkreetsem.
Kellele need videod loodud on?
Keskmine vaataja võib olla misiganes vanuses D&D või ttrpg huviline, kes tahab enda mänguteed alustada või tahab lihtsalt näha, mida ühel eestlasel on selle kohta öelda.
Mõistan, et inglise keeles on samu kanaleid meeletult ja need, kes on juba enda D&D teekonda alustanud, on saanud kogu enda info nendest allikatest. Samas uusi selliseid kanaleid ilmub kogu aeg, samu teadmisi mämmutatakse uuesti ja uuesti, miks mitte vaadata eestimaist seljuhul.
Loovülesanne
Karakterid saavad ette lühikese situatsioonikirjelduse – sealt edasi mõelda ja arendada on nende teha.
“Värskelt oma seiklust alustavad seiklejad kogunevad Niiske Nirgi kõrtsus, olles tellinud kõigile liikmetele kannu mõdu, märkavad nad järsku seda, mis algul tundus kuidagi.. tühine. Kõik seiklejad leiavad ennast iseendalt mõtteis küsimas, kuidas nad seda varem ei märganud. Mida nad märkasid või märkamata jätsid? Mis on nende esimese ühise seikluse käivitaja?”
Värskelt oma seiklust alustavad seiklejad kogunevad Niiske Nirgi kõrtsus, olles tellinud kõigile liikmetele kannu mõdu, märkavad nad järsku seda, mis algul tundus kuidagi…tühine. Kõik seiklejad leiavad ennast iseendalt mõtteis küsimas, kuidas nad seda varem ei märganud. Nirk pole täna tööl. Tema asemel on sulane Sten.
Pärides Nirgu kohta, ütleb Sten, et eile õhtul läks ta kukevõitlust vaatama. See pole midagi eriskummalist, sest võitlused toimuvad üle nädala. Nirk on korduvalt seal käinud ja ka panustega teinekord rahagi teeninud. Seda ta on uhkustades kõigile teada andnud ja tal on isegi lemmik võitluskukk tekkinud, kelle toetuseks ta kannab vahest isetehtud mütsi. Mütsil on kõrva augud ja ühe alistatud kuke nokk otsa ees.
Nirgule meeldib nalja visata ja teinekord kana mängida. Tal tuleb see enamvähem välja kuid tänu enda pikale nirgi kehale meenutab ta pigem hane.
Sten mainis veel, et Nirk ei ole siiamaani koju tulnud ja töölt puudumine on eriti veider, sest enda kõrtsust hoolib ta palju. Isegi kui oleks ta teisiti otsustanud, oleks ta Stenile enne teada andnud, aga see oli ka temale üllatus täna hommikul. Stenil on kõrtsus tööga käedjalad täis seega ta palub seiklejaid, et nad otsiks Nirgu üles.
Ta soovitab esmalt otsida kukevõitlus paigast, mille nimeks on Kreutswaldi Kukevõitlus Koht või siis KKK või lihtsalt Kreutswaldi kodu. Jõudes Kreutswaldi juurde on näha tema aia ees eilsest maha jäänud sulgi ja verd. Kreutswald pole huvitatud esialgu abistamisest, sest peab seiklejaid valvuriteks, sest pole selliseid relvastatud inimesi siin kandis varem näinud ning ei lase neid tuppa.
Peale selgitusi on ta nõus koostööga ja mainib, et nägi õhtu lõpus kuidas Nirk kõndis ranna poole võõraste meestega. Küsitledes meeste kohta vastab Kreutswald, et nägi neid esimest korda ja väidetavalt olid meie väikesesse külasse puhkama tulnud mere pealt. Neil olid ka uhked karusnahad ja hulganisti raha panuste jaoks.
Vaesekesed pole piirkonna kukkedega kursis ja tegid päris mitu külamatsi rikkamaks tänu enda panustele. Järgmine loogiline koht oleks minna randa, kus on näha nii mitugi kalalaeva, kuid üks laev on võõraste embleemitega. Lähenedes on aru saada, et laev on varsti lahkumas ja on näha palju kalleid ning eksootilisi loomanahku silla peal, mida parajasti kärutab Silla Sille ranniku poole…
Olukord muutub selgeks, tegemist on loomanaha kauplejatega ja nad on röövinud Nirgu tema naha pärast.
Karakterileht on artikliteseeria, mis võtab eesmärgiks vestelda erinevate Eesti rollimängu arendamise ja edendamisega tegelevate karakteritega. Kui tead kedagi (või oled ise keegi) kes sooviks ka endast ja oma tegemistest laiemale publikumile teada anda – siis võta meiega ühendust (kiri@kvest.ee). Niimoodi saame laiemat kõlapinda erinevatele huvitavatele üritustele, projektidele ja ettevõtmistele.