Liik (species), ehk varasemalt kasutuses olnud rass (race) on üks Dungeons & Dragons’i (D&D) süsteemi aspekte, mis viitab tegelase liigile. Võrreldes tänapäevase päris-maailma sõnaga, ei viita D&D rassid karakteri etnilisele taustale. Näiteks on “inimene” üks rass ning mängijad saavad ise otsustada, milline on nende naha ja juuste värv ning millised on teised välimuslikud tunnused.
Paljud mängijad alustavad oma karakteri loomisega valides neile meeldiva rassi. See on tähtis otsus, kuna arvesse tuleb võtta sellega kaasnevaid omadusi (traits). Tihti on järgmiseks küsimuseks – mis klass (class) valikuga sobib.
Teoreetiliselt võib mängida igat kombinatsiooni, kuid siiski on väikesed nüansid, mida kokku sobitades saab luua tugevamat klassi ja rassi vahelist sünergiat, mis tähendab punktilistes väärtustes eelisseisu mõnes aspektis. Igal rassil on omad tugevused ning võimed, mis lisavad vürtsi rollimängule ning taustaloole. Seega oma karakteri klassist maksimumi võtmiseks tuleks valida rass, mis seda toetab. Järgnevalt saab lugeda D&D maailma peamiste rasside kohta:
Human
Human, ehk inimene on enamike D&D mängumaailmate kõige levinum ja mitmekülgsem rass. Neil on väga laialt levinud ja erinäolised kultuurid ning nad suudavad kohanduda peaaegu enamike elustiilidega. Inimesed on suutelised paljuks – olles kõiges mõõdukalt osavad ning saades oma oskustele vastavaid boonuseid. Samas öeldakse, et nad pole milleski VÄGA head. Seetõttu sobivad humanitele enamik klasse. Oma suhteliselt lühikese eluea tõttu on inimesed rohkem innukamad seiklusi otsima.
Elf
Elf, ehk haldjas on kaasasündinud maagiliste omadustega rass, pärinedes feydest. Nad on tuntud oma taevaliku ilu ja graatsia poolest. Elfe võib leida kõigist maailma nurkadest, kuid neid tõmbab enim looduse suunas. Haldjad on pika eluaeaga, elades ligikaudu 750 aastaseks. Seetõttu on neil elu eri etappides ka varieeruv vaade elule. Oma nooruses, kusjuures nooreks loetakse veel ka 100 aasta vanust haldjat, on nad sageli uudishimulikud ning seiklushimulised. Vananedes jäävad nad enamasti paikseteks.
Nad on loomu poolest vabad hinged ning ei sobitu sageli seaduste poolt reguleeritud süsteemidesse, mis on ka põhjuseks miks paljud haldjad valivad elu metsades. Olles looduslähedane rass, sobivad nad näiteks rangeriteks või hoopiski mõneks maagiakasutajaks, nagu näiteks druid või wizard. Huvitav on ka see, et elfid ei vaja tavapärast 8 tundi und – selle asemel langevad nad transsi, mediteerides 4 tundi. Viimaks tasub mainida, et haldjaid on keeruline charmida, ehk loitsud, mis nende teadvust vastu nende tahtmist võiksid nõiduda, ei pruugi alati nii hästi töötada, kui lihtsamate mõistuste puhul.
Half-elf
Half-elf, ehk poolhaldjas omab kahte erinevast rassist, inimesest ja haldjast, vanemat. Poolhaldjad elavad mõlema eelmainitud rasside kogukondades ning on väga ambitsioonikad ning loomingulised. Nad ei kuulu täielikult mõlemasse kogukonda ning peavad tihtipeale valima, kummaga rohkem samastuda. See on üheks põhjuseks, miks nad sobivad näiteks saadikuteks või miks nad rändavad mööda maailma, otsides seiklusi ja seeläbi ka gruppi, kuhu kuuluda.
Räägitakse, et nad on mõlemalt rassilt pärinud nende parimad omadused. Nagu haldjaidki, on neid keeruline charmida ning nad on inimestele omaselt osavad paljudes oskustes. Nad on võimekad bardid, sorcererid ning warlockid, kuid on samas väga mitmekülgsed, saades hakkama iga klassi ülesannetega.
Half-orc
Half-orc ehk pool-ork on rass, kelles voolab nii inimese kui ka orki veri. Viimane muudab nad tugevamaks, kui inimesed seda on. Samas nende inimpool muudab nad arukamaks kui seda on enamik orke. Pool-orkid pärinevad iidsete juurtega sugupuudest, kus inimeste ja orkide hõimud on leidnud viisi rahumeelseks kooseksisteerimiseks.
Nad on valdavalt impulsiivsed ja metsikud, elades tihti koos orkidega. Oma kõrgema intelligentsi pärast olid half-orcid tihtipeale oma hõimude pealikud. Teisalt võisid nad sageli leida end hõimudest hoopiski välja pagendatuna, otsides juhutöid teistes kogukondades või seigeldes. Neil on looduse poolt antud sitkus, tänu millele on neid äärmiselt keeruline oimetuks lüüa. Pool-orkidele omane ramm soosib eelkõige neid, kes valivad avastada fighteri või barbariani teed.
Dwarf
Dwarf ehk päkapikk on lühikest kasvu, kange ja töökas isend. Nad on sündinud kaevurid, müürsepad ja sõdalased. Tavaline päkapikk on kangekaelne ja jäärapäine, hoides tugevalt traditsioone ning tavasid au sees. Keskmise elueaga, elades ligi 350 aastaseks, võivad päkapikud hoida sajanditepikkuseid vimmasid. Päkapikkude rass on loodud nende jumala Moradini poolt, kes õpetas neid armastama rasket füüsilist tööd, ajama taga täiuslikkust ning juurutama klannides ühtekuuluvustunnet.
Elades oma elu peamiselt headuse ja õigluse tähe all, võib vahel nende hinge korrumpeerida ahnus. Dwarfide füüsis on nad teinud resistantseks mürkide vastu ning võitlustes sitketeks. Nad on osavad paljude tööriistadega ning õpivad juba varakult kõike kividega seonduvat, näiteks ehitust, kaevandamist jne. Vastavalt päritolule on päkapikud väga head clericud, barbarianid või fighterid.
Halfling
Halfling ehk kääbik on väikesekasvulise, rõõmsameelse ja rahumeelse rahva esindaja. Nende ellujäämise võti on rahumeelne eksistents ning püüdlus teiste rasside huviorbiiti mitte sattuda. Seetõttu on kääbikute kogukonnad sageli isoleeritud. Nad on kõige õnnelikumad kui nad saavad oma päevi mööda saata kodus perekeskis elades ning oma taludes tööd tehes. Eelnevast tulenevalt veedavad enamik kääbikuid oma elu sünnikohast kordagi lahkumata. Siiski on nende hinges salaja peidus tugev uudishimu, mis vahel võidule pääseb ning nii mõnegi laia maailma avastama ja seiklema viib.
Nad on väga nobedad, kuid oma lühikeste jalgade tõttu aeglasemad kui enamik teisi rasse. Kääbikuid on keeruline hirmutada ning on tihtilugu õnnega koos. Maailmas keerleb palju lugusid kääbikute üleloomulikust heast õnnest, mis aitab neil vältida probleeme, mis on saanud osaks paljudele teistele rassidele. Nende osavus teeb kääbikutest väga asjalikud ja edukad rogued.
Gnome
Gnome ehk gnoom on väga pisikene humanoidne tegelane. Nad on üldiselt väga sõbralik, energeetiline ja äärmiselt intelligentne rahvas. Oma positiivse ellusuhtumisega suudavad nad kujundlikult valgust tuua ka kõige pimedamatesse öödesse. Gnoomid tunnevad suurt huvi igasuguse nokitsemise vastu, tehes neist väga edukad leiutajad ja akadeemikud. Neile meeldib elada isoleeritud kogukondades, kus enamikud tunnevad kõiki. Seda seetõttu, et gnoomid elavad ligi 500 aastaseks.
Kuid ka nende hinges on peidus uudishimu ja impulsiivsus, mis viib neid ootamatutele ja imelistele seiklustele. Oma loomuse ja vahel ka õpingute tõttu oskavad gnoomid toime tulla nende pihta suunatud maagiliste efektidega. Eelneva ja oma kõrge intelligentsi tõttu sobivad nad eelkõige väga võimekateks wizarditeks või artificerideks.
Tiefling
Tiefling ehk põrguline on inimese äraneetud järglane. Nende esivanemate liinis on keegi, kes puutus kokku ning tegi kokkuleppe mõne deemoniga. Põrgulise tunneb tihti, aga mitte alati, ära nende iseloomulike sarvede, kapjade, saba, nahavärvi ja/või teravate hammaste poolest. Tieflingud näevad peamiselt välja inimlaadsed, kuid neil võivad esineda kõik või mõni eelmainitud tunnustest. Seetõttu elavad nad tihtilugu keerulist elu, kuna enamik kogukondi vaatavad nende poole viltu. Neil on keeruline pälvida usaldust, eriti ebauskliku rahva seas.
Vaatamata sellele on põrgulised väga karismaatilised ja intelligentsed olevused. Neil on kaasasündinud põrgulikud maagilised võimed. Tieflingust, kes võtab oma vereliini pärandi omaks ning otsustab oma esivanem-deemoni üles otsida, saab võimas warlock. Teised on osavad sorcererid ja wizardid.
Dragonborn
Dragonborn ehk draakonlane on uhke rass, kes omab draakonite ja inimeste parimaid omadusi. Nad on draakonite poolt loodud lojaalseteks teenijateks ja sõdalasteks. Draakonlased elavad üldjuhul klannides, mida hindavad nad rohkem kui elu ennast. Vahel eksitakse klanni reeglite või tõekspidamiste vastu, mille karistuseks on surm või pagendus. Viimase puhul rändavad draakonlased mööda maailma, püüdes kaotatud au tagasi võita.
Draakonlase keha katavad soomused, kuid neil puuduvad draakonitele omased diivad ja saba. Just saba puudumine on see, mis eristab neid pool-draakonitest (half-dragon). Olenevalt oma tüübist ehk soomuste värvusest, on draakonlastel võime süljata tuld, hapet, külma, mürki või välku. Nad on loomult karismaatilised ning füüsiliselt tugevad. Seetõttu võivad ühed draakonlased olla võimsad fighterid või barbarianid ning teised vilunud warlockid, bardid või sorcererid.
Fantastilisi rasse on D&Ds veelgi ning nendest tuleb juttu juba mõnes teises artiklis. Peale selle on igal siin artiklis käsitletud rassil ka alamrasse, mis määravad veel täpsemalt selle esindaja päritolu, tunnused, oskused ja võimed. Nendest räägime juba artiklite sarjas, mis keskenduvad täpsemalt ja põhjalikumalt konkreetsetele rassidele.