Kõik, kes on midagi kuulnud Dungeons & Dragonsi mängimisest, on kindlasti mõelnud: kuidas selle mängu võitmine käib? Kes kroonitakse õhtu lõpuks D&D tšempioniks?
Catani võitmine sõltub punktide kogumisest. Ticket to Ride’i võidab see, kellel kõige pikem või kollektsioon pikemaid ja väärtuslikumaid raudteesid. Uno võidab see, kes esimesena kaartidest lahti saab. Aga kuidas võita Dungeons & Dragonsi mängus?
Võimalusi on mitmeid – kõige tüüpilisem on jõuda level 20ni, korjata üle saja tuhande kuldraha ning alistada draakonjumal Tiamat.
Kuid tegelikult see nii ei ole – neid kõiki võib mängija teha (või mitte teha), ent lõputiitreid seetõttu jooksma ei panda. Su mängujuht ei ava Player’s Handbooki esimesi lehekülgi ja ei hakka lugema ette kõiki nimesid, kes selle raamatu koostamisse panustanud on. Need tegevused on kindlasti märkmisväärsed ning tõenäoliselt jäävad ka meelde su mängugrupile veel aastateks, aga need ei ole otseselt Dungeons and Dragonsi võitmise kriteeriumid.
“Kääbik ehk Sinna ja tagasi”
Samas on mälestused, mida mäletatakse veel aastaid hiljem, just nimelt need, mis annavad sellele mängule niivõrd suure väärtuse. Kui sünnipäevakoogi kõrvale tuletate meelde suurt lahingut punase mäe alustes koobastes, kus alistasite hiiglaste kuninga. Või kuidas te täiesti kogemata idiootse plaani ja üle ootuste eduka täringutulemusega saavutasite olukorra, kus teie Dungeon Master ohkas raskelt ning oma peast kinni hoidis, kuna ta mõistis, et tema eepiline plaan tuua mängijateni poliitilisi intriige täis legendaarne kangelaseepos on kavaldatud üle plaaniga, mis sobiks lasteaia seinte vahele.
Ning kuigi see pole ei level 20, kullamägi ega ka jumalatapp– siis just see ongi suur osa Dungeons & Dragonsi võitmisest. Võimalus luua ootamatuid olukordi, mis terve ruumi hiirvaikseks ajavad, kui kõik laual veerevat täringut hinge kinni hoides pingsalt jälgivad.
Mälestus, kuidas sina (mitte su mängutegelane ühes mängus) selle linna päästsid (või hävitasid) ning said linnapea poolt õiguse uue tänava nimetamiseks. Kuigi see mäng lõppes aastaid tagasi, on sul endiselt teadmine, et seal, fiktiivses linnas, on tänav, mis on pühendatud sinu kangelastegude auks. Isegi kui selle tänava nimi on midagi, mis isegi 14-aastase puberteedieas poisikese häbist silmi maha lööma ajaks.
Niivõrd kulunud, kui see ka ei ole, on D&D puhul teekond tihtilugu tulemusest olulisem. Harva läheb kõik plaanile vastavalt. Pigem võib isegi kindel olla, et midagi läheb ikka nihu. Eeldus, et perfektselt kaardistatud tegevusplaan toob võidu ilma vähimagi kõrvalekalde või takistuseta, on hea retsept pettumuse küpsetamiseks.
Sellistel hetkedel on lihtne mõelda, et DM töötab ilmselgelt tahtlikult teie vastu ning näeb rasket vaeva, et teil oleks äärmiselt võimatu võita. Tõenäoliselt see nii ei ole – kui üldse, loob ta neid takistusi, et teie teekond oleks huvitavam ning lõpuks tulemust saavutades oleks selle saavutamine just magusam, kui see oleks võinud olla lihtsalt punktist A punkti B liikudes.
Läbikukkumine kui loo jätk
Sõpradega laua taga plastiktükkide peale pahandamine on suur osa mängust. Kogenud mängijad teavad, et iga tulemus, olgu see positiivne või negatiivne, on üldjuhul edasiminek. See, kas su üritus valetada kaevandusülemale õnnestub või ei õnnestu, on arvutimängudes harva esinev takistus, mis tähendab uuesti ja uuesti proovimist, kuniks see õige tulemus saavutatakse ning lugu saab lõpuks edasi minna. D&Ds aga ei ole õiget tulemust ja lugu muudab tihti kurssi.
Hea mängujuht arvestab võimalusega, et iga katsetus ei pea alati vilja kandma. Ta ei peata rongi, kohe kui keegi mõne ettevõtmisega läbi kukub. Pigem teeb see metafooriline rong ühe pöörde ning sõidab nüüd mööda teist rongirada. Ning nii toimub see veider rööbaste vahetus pidevalt, aga lugu jätkub. Kuidas lõpuks jõutakse sinna lõpp-peatusse (ning milline ta loo lõpuks on), on väga mängijate teha. Mängujuht suudab vaid pakkuda algse teekonna, mida mööda lugu liikuma hakkab – aga kokkupuutel mängijatega ei pea ükski valmis lihvitud lugu vastu.
Täpselt nagu ei suutnud artikkel vastata pealkirjas püstitatud küsimusele, “Kuidas võita D&D?”, ei ole ka ühtset vastust, mis igale mängugrupile võiks kehtida. On palju suundi ja mõtteid.
Kui üldse on üks viis, mille järgi saada aru, kas sa võitsid D&D või mitte – siis küsi endalt (isegi kui sa ei ole mängija, vaid mängujuht) – kas sul oli tore? Kas sa nautisid seda aega, mis sa veetsid D&D’d mängides? Kui sa tunned, et see oli meeldejääv kogemus – siis see ongi päeva lõpuks viis, kuidas edukalt Dungeons & Dragonsit mängida.
