Sa arvad, et Dungeons & Dragons võiks sulle huvi pakkuda ning tunned, nüüd on lõpuks aeg küps, et korraldada sinu esimene D&D mäng? Sinu aitamiseks ja juhendamiseks vaatame detailsemalt erinevatesse etappidesse, kuidas üht mängu algusest lõpuni korraldada.
Selle pool-praktilise artikliteseeria jooksul käia läbi kõik elemendid ja sammud, mida oleks tarvis teha, et su esimene mäng edukalt korraldada. Ning seda kõike üritame teha võimalikult lihtsalt ja üritades kasutada tööriistu, mis kõigile kenasti kättesaadavad.
Sisukord
Alustame algusest
Mängugrupp
Mängijakarakter (PC)
Mängujuht (DM)
Seikluse valik
Alustame algusest
Kõige olulisem eeldus D&D mängimiseks on huvi. Huvi mängu vastu. Kui see väike detail on kaetud, on edasi juba tunduvalt lihtsam. Isegi kui sa täpselt endiselt ei tea mis see D&D on, aga sul on vähemalt huvi sellest aru saamiseks ja mõistmiseks. Kui sulle erinevad artiklid, teleseriaalid, filmid ja muud kohad, kus seda mängu on kaudseltki viidatud on tekitanud mulje sellest mahukast mängust, kui millestki, mis võiks sobituda või täiendada sinu mängustiili.
D&D mäng, väga pealiskaudselt ja lihtsalt – on üks interaktiivne lugu, kus kõik osalejad mõjutavad loo kulgu ning samas kannatavad selle kõige tagajärgi. Väga sarnaselt erinevatele arvutimängudele on ühes D&D loos karakterid, keda mängijad kontrollivad ja suunavad, missioonid/kvestid, mis vajavad lahendamist (või vältimist) takistused, mida tuleb koostöös lahendada või üle kavaldada ning loomulikult maailm ise, kus tegevustik toimub.
Lisaks sellele, et kõik “lauatagused” lasevad oma fantaasial lennata, on D&D mänguline element selle reeglid. Takistamaks igal mängijal oma karakterit kõikvõimsaks mõtlemaks toimub mäng siiski ettemääratud ja läbimõeldud reeglite järgi. See võimaldab erinevatel mängijatel tunda ennast enam-vähem võrdsetena võrreldes teiste karakteritega. Samuti annab see kollektiivsele loojutustamisele parema süsteemi ja struktuuri, kehtestades piirangud, mille järgi üldjuhul kõik mängusüsteemis toimub. Nii mängijad, kui ka nende vastased, alluvad sellele reeglistikule.
Tänu sellele kõigele on D&D rohkemat, kui lapsepõlve “pätt ja politsei” mäng, kus üks osapool veendunult väidab, et ta sai teisele tulistades pihta ning vastaspool kindlameelselt teab, et ta oli sel hetkel just nurga taga ning tal oli üleüldse kilp käes ja tegelikult ta oli üleüldse nähtamatu. Usun et siinkohal, lugeja, saad aru kuhu mõte tüürib, isegi kui täpselt sellist olukorda su lapsepõlvemängude seas ei olnud. D&D’s on selleks reeglid ja täringud, mis otsustavad kas midagi juhtus või ei juhtunud.
Lihtsa näitena – sinu karakteri füüsiline osavus (Dexterity) otseselt mõjutab, kuivõrd tõenäoliselt su karakter märkamatult kellegi taskut liigsest kullast tühjendab. Mida kõrgem numbriline väärtus, seda suurem on ka edukuse tõenäosus. Ei teki olukorda, kus mõni mängija võib otsustada poole jutu pealt, et nüüd on ta tipp-taskuvaras, kuigi numbriliselt süsteem seda väidet ei toeta.
Aga see kõik on kõigest väga teoreetiline ja kauge sissejuhatus mängu endasse. Üritame praktiliste meetoditega nüüd liikuda edasi suunda, mille tulemusena võiks sinu esimese D&D mängu toimumine aina realistlikumaks muutuda.
Mängugrupp
Kõigepealt tuleks leida omale mängukaaslased. Soovituslikult võiks terve mängugrupp kokku jääda 4 kuni 7 mängija vahele. See kogus mängijaid sõltub puhtalt mängujuhi võimetest ja oskustest. Muidugi ei tähenda see, et mängu ei saaks vähemate või rohkemate inimestega läbi viia.
On ka alternatiivseid mänguvorme, mis võimaldavad D&D’d läbi viia vaid kahe mängijaga. 4 kuni 7 mängijat tähendab, et mängijakaraktereid saab olema 3 kuni 6. See jätab üle ühe osaleja, kes ei saa olema MÄNGIJA-mängija. Igas D&D mängugrupis täidab üks osalejatest mängujuhi, ehk Dungeon Masteri rolli.
Vaatame nende kahe mängijatüübi erinevusi:
Mängijakarakter
Mängijakarakter (Player Character) on keegi, kelle kontrollida on üks konkreetne isik. Selleks on loodud karakterileht (character sheet) ning seal on kirjeldatud ta füüsilised ja vaimsed võimed. Paika määratud mis kujul on ta kaitseturvis (kui üldse), milliseid relvi ta kasutab ning milliseid esemeid ja varustust ta kaasas kannab. Mängijakarakter on põhimõtteliselt üks peategelane. See ei tähenda alati, et tal kõik õnnestub (Tihtilugu ebaõnnestumised tunduvad olevat levinumad, kui õnnestumised) ning, et ta on kõige võimsam ja osavam – Alati on olemas suurem kala. Mängijakaraktereid võib mängus olla nii palju, kui on mängijaid. Pea alati on iga mängija kontrollida üks karakter.
Mängujuht
Mängujuht (Dungeon Master) on roll, mida täidab vaid üks osaleja. Tema ülesanne on kõige vastutusrikkam ning võib pealtnäha tunduda kui miski, mille täitmiseks on vajalikud üleinimlikud võimed või peaks olema Tolkieni-vereliini jätkaja. Kuigi olukord niivõrd keeruline ei ole, eeldab mängujuhi positsioon väheke suuremat pühendumist mängule. Kõik nüansid, saladused, võimalikud lahendused, ohud ja võimalused on mängujuhi teada (või otsustada). Ning seda teavet hoiab ta senimaani enda teada, kuniks tekib olukord, kus mängijakarakterid on jõudnud sinnamaani kus, nagu teatritükis, järgmine vaatus algab ning relevantne olukord avaldub. Lisaks, kontrollib ja juhib mängujuht kõiki teisi, kes ei ole mängijakarakterid – poemüüjad, baaripidajad, metsas hiilivad goblinid, pilvede kohal lendavad draakonid, maarüpes magavad hiiglased ning ka see joodik, kes alatihti kõrtsu ukse kõrval veevannis magab.
Nüüd kui need kaks rolli on eristatud – saame edasi liikuda. Edasi tagasi liikuda. Endiselt on vaja kokku panna mängugrupp, kellega D&D’d õppima ja proovima hakkate. Kui numbriliselt on mänguhuviliste hulk saavutatud, siis tuleks ka määrata või leppida kokku, kes võtab mängujuhi rolli enda kanda. See ei peaks olema igavene otsus ning sellele kokkuleppele peaks järgnema tulevikus ka ülejäänud mängijate soov ja ettepanek mängujuhi rolli kandmiseks.
Korras? Saite kellegi nõusse? Sina, kes seda artiklit loed? Ootuspärane.
Siis liigume edasi.
Seikluse valik
Nüüd kui on olemas huvitatud mängijad ning keegi kes neid sellel teekonnal juhib, suunab ja vastu mängib – on vaja panna algus sellele läbitavale loole.
Kui see on su esimene kokkupuude mänguga, siis on soovitatav alustada esimest mängu mõne valmisloodud seiklusega. Algajatele on mitmeid valmisseiklusi, mis sobituvad uuele mängijatepundile ning mille juhtimine ei eelda ülemäära mahukaid teadmisi ja oskusi.
Ametlik lühiseiklus, mis on tasuta kättesaadav kõigile, on “Ice Road Trackers”. Selle läbimängimine annab mingil määral ettekujutuse ühest mängusessioonist ning põgusalt tutvustab erinevaid võimalusi mängu läbiviimiseks.
Valmisseikluste puhul on rohkem eeltööd ära tehtud mängujuhi eest ning tänu sellele vähendab see ka hirmu mängu alustamise ees. Alusmaterjal on korralik, läbitöötatud ja usaldusväärne. Kui tundub mõni valmisseiklus piisavalt julgusttekitav, siis tasub tutvuda erinevate võimalustega ning minna sellega edasi.
Kui aga plaan valida midagi mahukamat, siis kõige levinum algajasõbralikum valmisseiklus, mis on disainitud kestma mitmeid sessioone on “The Lost Mines of Phandelver”. Samas on valik suur ja lai – näiteks on võimalik ka võtta esimeseks mänguks midagi, mis loodud laia D&D kommuuni mängijate endi poolt (DM’s Guild, lehel kerida veidi allapoole).
Mis iganes su tegelik valik on, lähtume praeguses artikliteseerias edaspidi, et valikuks osutub “Ice Road Trackers“.
Siinkohal tasub märkida ja meeles pidada, et valmisseikluse valimisel tasub teha kindlaks, et ükski su mängija ei ole varasemalt selle sisuga tutvuda jõudnud. Ega ei tee seda vähemalt seni, kuni seiklus on teil kollektiivselt läbitud. Ainus, kes tohib (ja peab) seikluse sisuga tutvuma, on mängujuht.
Järgmises artiklis käime läbi sammud, mille tulemusena mängijad saavad vähese vaeva ja ajakuluga luua omale sobiva karakteri.
Järgmine osa: “Minu esimene D&D Mäng: Karakteri loomine”
Kui antud artikkel jättis midagi katmata või on teemasid, mis peaksid kindlasti alustavale grupile olema lisatud – siis palun nendest teada anda kommentaarina või meile kirjutades ning saame koostöös selle artikli teha kasulikuks juhendiks.