Artikli eeldatav lugemisaeg: 4 minutit
Monstroloogia on teadmisteseeria, mis vaatab erinevaid fantastilisi olevusi ja muudab need mõõduka suurusega info-ampsudeks. Iga osa võtab luubi alla ühe olevuse, vaatab seda läbi ajaloo ning loob ühtse kokkuvõtte, mille võid endale kõrva taha panna, planeerides järgmist seika või sekeldust.
Gelatinous Cube ehk sültjas kuubik on üks ikoonilisemaid olevusi, mis D&D’st kuulsaks saanud. Tegeliku nimega athcoid saab meie jaoks täna tuttavamaks ning mõistame selle olevuse mitmetahulist olemust.
Pealegi, kas sa oled mõelnud, kuidas suurte pahalaste katakombid ja maaalused käigud alati niivõrd puhtad on? Miks ei ole ühtegi ämblikuvõrku, surnud rotti või muud rämpsu? Dungeon roomba.
Välimääraja
Kuus tahku, võrdkülgne ja läbipaistev. Suures pildis saab sellega võtta kokku gelatinous cube’i välimuse. Nende läbipaistvus oli kõige esimeses kirjutises, kus nad mängijateni jõudsid, üks nende olulisemaid omadusi. Kõige esimeses mänguversioonis kirjeldati neid kui pea täiesti läbipaistvat olendit. See tähendab, et nende peamine ohtlikkus ei tule äkkrünnakust, vaid on tõenäolisem, et seiklejad, kes katakombis õhus justkui hõljuvaid esemeid ei märka või ei võta piisavalt tõsiselt, astuvad kogemata kuubikule vastu. Kokkupuutel tõmbab kuubik ohvri enda sisse ning asub teda seedima.
Õnnetud ohvrid seedeprotsessi piinarikkana ei tunne. Täpsemalt, nad ei tunne midagi. Kuna kuubiku sültjas vorm toimib üldtuimestusena, kaotab lõksusolija teadvuse ning ajapikku kõik orgaaniline, mis kuubiku sees, lahustub täielikult. Üksi rändavad seiklejad võivad olla alistamatud draakonikütid ning jumalatetapjad, kuid sattudes kuubiku ohvriks ei ole neil enam pääsu. Kui keegi teine neid sültja vormi seest välja ei aita, lõppeb nende lugu sealsamas ning neist jäävad alles vaid turvised, relvad ja misiganes muu varustus neil kaasas juhtus olevat.
Kuubiku vorm on väga ikoonilise päritoluga. Kolmemeetrine võrdkülgne kuubik oli täpselt sama lai ja kõrge kui algsetes mängudversioonides kõik maa-alused koopad ja käigud. Olles ideaalne kohatäide ükskõik millises kõhedas katakombis, on lihtne näha, kuidas seiklejad võivad neile teadmatult otsa jalutada.
Üldiselt nendel tarretis-loomadel mingit määratud värvi ei ole, kirjelduse järgi on nad värvitud läbipaistvad protoplasmad. Siiski võib eeldada, et võrdlemisi värskelt seedunud seikleja on sellele värvitule limale oma tooni andnud.
Monstrous Manual (1993), TSR
Iseloom
Nendel mitmekülgsetel geelikuubikutel on küll vorm ja funktsioon, kuid sektsioonid, mis peaksid olema täidetud iseloomu või olemusega, on tõenäoliselt käidud üle sellesama gelatinous cube’i poolt ning tulemuseks on suur tühjus.
Kui üldse võiks midagi nende loomuseks pidada, siis see on pigem lakooniline ja primitiivne instinktidekogum. Nad tajuvad enda lähiümbrust, kuid kaugemale kui 20 meetrit nad ei “näe”. Lisaks tajuvad nad temperatuuri ning eelistavad soojust, mis teeb võimalikuks nende ümberpaigutamise temperatuuriga manipuleerides.
Paljuneb see olevus pooldumise teel. Olles kasvanud piisavalt suureks, pooldub kuubik kaheks väiksemaks kuubikuks, kes oma elu üksteisest sõltumatult jätkavad. Varasemates märkmetes aga jätsid nad endast maha geelipaunu, millest lõpuks kasvasid kuubikud. Kokkuvõtlikult võib öelda, et nende paljunemine on ebamäärane ning selle peale liialt aega kulutada pole mõistlik.
Samas on huvipakkuv nende vorm, mis on samaaegselt dünaamiline ja fikseeritud. Vajadusel suudab kuubik oma kuju muuta, läbides väiksemaid tunneleid ja avausi (kuid mitte niivõrd väikseks, et mahtuda ukse alt läbi) ning avarama alani tagasi jõudes taastub ta kolmemeetrine kuubikuvorm.
Nende peamine motivaator või huvi on toitumine: nad üritavad seedida kõike, mis nende teele satub, ning jätavad maha kõik selle, mis toiduks ei kõlvanud.
Dungeons & Dragons: Honor Among Thieves (2023)
Võimed
Peale pindpineva vormi, mis üritab püsida kuubikuvormis, võib gelatinous cube võimeid vaadata rohkem keemilisemast küljest. Plasma, millest nad koosnevad, on samaaegselt seedimist võimaldav kui ka halvav. Kombinatsioon, mis toimib väga efektiivselt ohvri hoidmiseks ning pikaajaliseks seedimiseks.
Vajadusel on nad suutelised oma vormi ajutiselt muundama, luues justkui jäseme, millega eemalduvaid ohvreid väheke kaugemalt tabada. Rohkem tasub neid olevusi vaadata kui lõkse, mitte elavaid koletisi.
Kokkuvõtteks
Pealtnäha tunduvad athcoidid väga lihtsad olevused. Hoia silmad lahti, ära kõnni õhus hõljuvatele esemetele otsa ning jõuad õhtuks tagasi koju.
Kuid nende lihtsuses peitub ka nende võlu. Seiklejad, kes kitsastes katakombides käivad, võivad märgata ühte kuubikut ning otsustada taanduda. Vaid selleks, et avastada selja tagant teist koristuskuubikut nende poole liikuvat. Nüüd kahelt poolt äralõigatuna muutub vaba ruum iga hetkega väiksemaks ning on vaja teha kiireid otsuseid.
Alati on võimalik ka gelatinous cube mängu tuua, kui laua taga muutub liiga valjuks kriitika mängujuhi pihta, miks koopad alati niivõrd puhtad on.
Kasutatud allikad:
Dungeons & Dragons – Book 2 – Monsters and Treasures (1974). TSR
Basic Dungeons and Dragons Set (1977), TSR
Advanced Dungeons & Dragons, Monstrous Manual (1993), TSR
Dungeons & Dragons 3rd Edition, Monster Manual II (2002), Wizards of the Coast
Dungeons & Dragons 4th Edition, Monster Manual I (2008), Wizards of the Coast
Dungeons & Dragons 5th Edition, Monster Manual (2014), Wizards of the Coast